Piparkoogi hõnguline juustukook

Äärmiselt lihtne ja maitsev kook talvisesse aega.

Täidis jääb mõnusalt kreemine.

Põhi:
400 g piparkoogitainast (ostsin Hagari oma)
Täidis:
200 g maitsestamata (Philadelphia) toorjuustu
200 g maitsestamata Merevaigu sulatatud juustu
1.5 dl fariinsuhkrut
2 muna
1.5 tl kaneeli
1 tl vanillisuhkrut


Eelmisel aastal proovisin pipakoogitainast ise teha, kuid ma ikkagi ei oska seda kunsti väga hästi. Seega läksin lihtsama vastupanu teed ja ostsin piparkoogitaigna.

Rullisin taigna ümmarguseks kettaks arvestades vormi suurust. Jätsin varu, et taigen moodustaks vormi asetades ka ääre täidisele. Siin on ehk maitseasi, et kui paksu põhja keegi eelistab. Mina jätsin veidi paksema.

Segasin mikseriga kokku kõik täidise koostisosad. Valasin segu põhjale. Seejärel asetasin eelkuumutatud 175 kraadisesse ahju ja küpsetasin 50 minutit.

Algne retsept soovitab kaunistuseks piparkooke. Mina panin õhukese kihi tuhksuhkrut, et oleks veidi lumisem tunne.


Sarjast "järeleproovitud retseptid"
Algne retsept pärineb SIIT.

Head uut ja magusat aastat!

Kino mõtted - detsember

Spioonide sild/Bridge of spies

Tõsielul põhinev film maksuadvokaadist James Donovanist, kes valitakse Külma sõja segastel aegadel kaitsma Ameerikas vahele jäänud vene spiooni ning hiljem pidama läbirääkimisi spioonide vahetuseks. Vaatamata keerulisele ja raskele teemale on peategelane humoorikas ja kohati isegi näiliselt muretu. Tom Hanks sobib rolli väga hästi, samuti vene spiooni Rudolf Abelit kehastav Mark Reylance. Filmi käigus areneb neil omamoodi sõprus. Realistlikult on kujutatud ka Saksamaal toimuvat, kus spioonide vahetus aset leiab. Lisaks on filmis väikeseid nüansse ja sõnatuid kaadreid, mis annavad tervikule palju juurde.

IMDb

9/10

Kaader filmist

Star Wars: Jõud tärkab/Star Wars: The Force Awakens

Ma soovitaksin vaadata seda filmi kindlasti just kinos, sest tele/arvuti ekraanilt jääb kogemus arvatavasti oluliselt lahjemaks. Selle tõttu läksingi seda vaatma, kuigi ma pole suur tähesõdade austaja. Tegemist on seitsmenda peatükiga saagast, mis sai alguse 1977. Kohale olid toodud kõik veteranid ehk siis peamised näitlejad algsetest osadest: Mark Hamill, Harrison Ford ja Carrie Fisher. Värske nägu sel korral on Daisy Ridley, kes kehastab Rey nimelist tütarlast. Ja muidugi droidid, südame võitis vaieldamatult väike ja tubli BB-8. Tehniliselt ja efektide poolest väga tugev film. Hea oleks veidi teada eelnevate osade kohta, kuid saab ka ilma aru.

IMDb

7/10

Kuidas me Tais käisime 1

Saabumine

Reisi alustasime kolmapäeval Helsingist ja umbes kell 11.00 kohaliku aja järgi maandusime Krabis. Sealne lennujaam on üsna tilluke. Enne passikontrolli tuleb ära täita kaks paberit: üks saabumise ja teine lahkumise kohta. Neid jagati kõigile juba lennukis. Lahkumise paber klammerdati morni piirivalvuri poolt passi, oma aega ootama.

Autorent

Meie kaaslaseks järgnevaks kaheks nädalaks sai heleroheline Nissan March, mille rentisime Europist.

13 päeva hind oli 280eur. Vasakpoolne liiklus vajab harjumist ja kojamehed käisid paar päeva iga kord, kui suunda oli vaja näidata. Maapiirkondades ja maanteedel on liiklus normaalne. Phuket Townis oli kitsam ja rahvarohkem, kuid siiski ei midagi hullu.

Hotell

Klong Muang Inn mille leidsin booking.com kaudu, on lihtne ja tagasihoidlik hotell. Kõik oli puhas ja korras, inimesed väga sõbralikud. Hommikusöögi valik oli hea ja toas oli tasuta wifi. Külmkappi pandi iga päev ka 2 pudelit vett. Samuti on jalutuskäigu kaugusel Klong Muang Beach.
Hotelle leiab igasuguses hinnaklassis ja igasuguses kvaliteedis.

Esimene õhtu

Väga mõnus oli see, et temperatuur ei lange õhtu saabudes ja soojus jätkub. Kuna vaimustus oli suur, siis asusime kohe piirkonda avastama. Sõitsime Ao Nangi, kus mere ääres asub pikk promenaad. Ma ei ole tegelikult varem näinud tõusu ja mõõna. Meri hakkas õhtu saabudes vaikselt ranna poole tagasi liikuma. Üks mees korjas põlvekõrguses vees väikseid krabisid.

Promenaad on ääristatud kaupluste ja restoranidega. Astusime tunde järgi ühte söögikohta sisse. Menüüd lapates ja veidi nõutuks jäädes pakkus omanik välja, et kas me ei sooviks barrakuudat proovida. Miks mitte! Meile valmistati seda kahel viisil: praetult magushapus kastmes ja grillitult sidrunheinaga. Kõrvale jõin mina värske kookospähkli mahla, mis tähendaski kookospähklit, mille ots oli ära raiutud ja kõrs sisse pistetud. Kookospähklit serveeritakse seal nii praktiliselt igal pool. Isegi tavalisest marketist võid osta. Isiklikult mulle see mahl väga ei meeldi, aga efekti mõttes on kena.

Vestlesime omanikuga elust ja olust. Sain teada, millist moskiitotõrjet poest osta. Tegelikult seal tol hetkel suurt putukate probleemi polnud. Esimene reis, kus ma ei ole ära söödud ja kupladega kaetud.

Raha ja esmatarbekaubad

Arveldamine käib suures osas sularahas. ATMid on igal pool ja enamasti mitu tükki kõrvuti. Samuti on palju väikeseid rahavahetus putkasid. ATMist raha välja võtmisel lisandub kohaliku panga poolt 200 bahti, see summa on fikseeritud ja välja võetava summa suurus seda ei mõjuta. Rahavahetusputkades vahetamine tuli tegelikult isegi kasulikum. Nädala alguses pidavat kurss parem olema turisti kasuks ja siis nädala lõpus halvenema. Paistis nii olevat ka. Kurss kõikus 1 eur – 38 bahti kuni 1 eur – 36 bahti.

SevenEleven ja FamilyMarket on toidupoed, mida samuti võib leida igalt poolt. Seal müüakse nii esmatarbekaupu kui toitu. Kui reisida minimaalse pagasiga, siis saab kohe peale saabumist näiteks hügieenitarbed endale soetada.

Kõik ostud muidugi ei pruugi alati täppi minna. Meie ostsime pakendatud mangot, mis tuli välja oli marineeritud. See oli kummaline. Meie jaoks harjumatu maitsega.

Teine päev

Esimene hommik Krabis algas 28 kraadise soojusega kell 9.40, kui oma american breakfasti nautisime. Plaan oli minna tagasi Ao Nangi, mida olime esimesel õhtul vaid pimedas näinud ja otsida üles see rand, mida söögikoha omanik oli soovitanud. Vaadanud kaardi pealt järele arvatava punkti, jõudsime selle abil kenasti parklasse, kust edasi tuli liikuda jala. Meie üllatuseks ei tahtnudki seal parkimist korraldav vormis mees mingit tasu. Parklast edasi viis puidust trepp üle mäe. Üles jõudes avanes kaunis vaade alla heleda liivaga rannale. Rajal kohtasime ka erinevas suuruses ja vanuses ahve, kes puude otsas ja käsipuu peal edasi-tagasi turnisid. 

Novembris sajab veel aeg-ajalt vihma ja ilm on pilvisem. Samas ei ole see mingi probleem, kuna õhk on väga soe ja külm ei hakka. Omamoodi lahe elamus oli see, kui ujud ja samal ajal sajab. Sabinad möödusid suhteliselt ruttu. Soovitan kindlasti soetada veekindel kott, mida müüakse seal praktiliselt igal pool. Siis on eriti muretu, sest asjad jäävad kuivaks ja ilm ei takista ühtegi tegevust. Üldse tasub seal kaamerale ja telefonile mingit kaitset omada, sest isegi kui ei saja, siis igal pool on suhteliselt niiske ja pidevalt on võimalus mingil viisil märjaks saada.

Õhtul otsustasime minna avastama Krabi Towni ja selle keskust. Parkimiskoha leidsime turu juures olevas hoovis, kus see maksis 20 bahti (umbes 50 senti). Turg oli täis lettide viisi puuvilju. Igal pool valmistati ja müüdi erinevaid toite. Mingi maitseaine või toiduaine, mida nad kasutavad kippus mul südant pahaks ajama. Ostsime mangot ja kahte sorti draakonivilja. Draakonivili on pealt roosa koorega. Ühel variandil on sees valge sisu ja palju väikeseid musti seemneid, teisel on punane sisu. Punase sisuga vili määrib veel rohkem kui meie punane peet. Lisaks turule astusime sisse kohalikku kaubanduskeskusesse (Vogue). Õhtust sõime turu ääres olevas kohvikus, kus kaks toitu ja kaks värsket mahla maksid kokku 250 bahti (umbes 6,5 eur).

Kolmas päev

Esimene uudis, mida sel hommikul lugesime oli seotud Pariisis toimunud rünnakutega. See kõik oli uskumatu ja kurb. Järgmiseks päevaks oli meil planeeritud sukeldumised Phuketilt, seega sõime rahulikult hommikust ja siis alustasime 3 tunnist sõitu Krabist Phuket Towni. Isegi kui tundub, et 170 km vahemaad peaks saama kiiremini sõita kui 3h, siis kokkuvõttes ikkagi ei olnud see kuidagi võimalik tänu teetöödele ja liiklusele. Ööbimiskoha olime võtnud kesklinna. Kõik vajalik oli olemas, kuid veidi väsinud ja kulunud. Kuna lähtusime valikul sellest, et oleks konditsioneer, parkimisvõimalus ja hea hind, siis selle täitis antud koht täiesti ära.

Phuketis asub selle regiooni kõige suurem Buddha ja seda me siis Taneli soovitusel ka vaatama läksime. Big Buddha oli oma nime vääriline. Heledatest kividest kuju kõrgub mäeotsas ja on nähtav ka eemalt merelt. Nii Big Buddha juures kui templites kehtivad riietusele mõningad nõuded. Nappides riietes ja dekolteega ei tohiks siseneda. Paljaste õlgade või säärtega inimestele anti sissepääsu juures rätikud, millega ennast kinni katta. Mäest alla hakkasime liikuma juba hämaras, päike loojub kiiresti ja peale seda valitseb pimedus.

Tähelepanekud

Temperatuur ei kõigu seal eriti. Õhtul on lihtsam veidi hingata, kuid soe on endiselt. Samuti ei kõigu temperatuur väga palju terve aasta mõistes. Sajab septembris, oktoobris ja veidi ka novembris. See november oli kohalike sõnul isegi soojem kui tavaliselt. Meie viibimise ajal kõikus temperatuur 26st 30ne kraadini. 

Teistmoodi on seal ka lauakombed. Nuga ei ole söögiriist ja seda lauda ei tooda. Süüakse lusika ja kahvliga. Kahvel asendab nuga ja seda reeglina suhu ei panda. 

Neljas päev

Esimene sukeldumise päev ja ühtlasi ka pühapäev. Kava näitas nelja sukeldumist. Saksa firma Sea Bee Diving on väga mugav ja hea teenindusega. Laevas ootas varustuse juures vesi ja rätik. Alustuseks serveeriti hommikusööki. Peale iga sukeldumist sai süüa või mingit vahepala. Veealune elu on teistsugune kui Sharmis, veidi vaesem, aga teistmoodi huvitav. Väga palju oli merisiilikuid, kes ootasid ja luurasid igal pool nõelad püsti. Vesi oli 30 kraadi ja esimest korda sukeldusin lühikese kalipsoga. Esimene sukeldumine oli Klaed Kawee vrakk, mis oli suhteliselt suur ja hästi säilinud. Palju suuri ja väikseid lõvikalasid olid seal varjupaiga leidnud. Teine sukeldumine Palong Wall. Seal sai väga vilksamisi nähtud leopardhaid. Mina nägin tõesti ainult sabaotsa. Kolmas sukeldumine Hin Musans, kus oli tugev hoovus. Vee peal oli seal selline tilluke majakaga tipp, kuid vee all siiski veidi laiem ala. Sinna oli viidud ka betoonist kuubikuid, mille vahel varjasid ennast mitmed suured kalad. Pinnale tõustes selgus, et vahepeal oli sadama hakanud. Neljanda sukeldumise eel hakkas juba hämarduma ja vette läksime juba peaaegu pimedas. Koc Doc Mai´l on kaks koobast. Nägime suurt mureeni. Kahjuks otsustas minu lamp hääbuda ja kustuda ning selle tõttu lõpetasime sukeldumise plaanitust varem. Vahepeal oli hakanud müristama ja välku lööma. See oli omamoodi kogemus, vaadata eemal sähvivat välku ja ise olla vannisoojas vees. 

Viies päev

Teine sukeldumise päev oli rahulikum. Kaks sukeldumist. Esimene King Cruiser vrakk, mis on katamaraani tüüpi suur laev. Teine sukeldumine oli Anemone Reef, mille nimi reedab, mida seal kohata võis. Nägime lisaks anomone dele ka lõvikalu ja skorpionkala ning erinevas suuruses mureene. Mõned neist alles väga pisikesed.

Sukeldumispäevad lõpetamiseks külastasime kohalikku sauna ja sõime suurepärast einet Phuketi kalaturu juures. Sauna puhul on tegemist aurusaunaga, mille auru on lisatud erinevaid taimi. Puhkealal puuduvad seinad ja peakohal on ainult katus. Kohapeal antakse käterätik ja teine rätik, mille saab endale ümber siduda. Muidu saun nagu saun ikka. Väga mõnus. Kolme inimese arve koos 5 õllega oli 600 bahti.

Õhtusöök oli omamoodi kogemus. Eriliseks tegi selle võimalus osta ise erinevaid mereande ja kala ning siis lasta see ära teha kohe seal samas asuvas restoranis. Mereandidest oli valikus praktiliselt kõike: kalad, kalmaar, krevetid, erinevad karbid ja teod. Üks parimaid mereanni õhtusööke, mida olen kogenud.

Kuues päev

Jäime veel üheks päevaks Phuketi, et minna kalale. Kui hommikul tundus, et päev tuleb täiesti kalavaene, siis peale lõunat õnn pöördus. Saime mitu tuunikala ja lõpuks tagasiteel jäi trollides konksu otsa ka c' 4 kg barrakuuda. Enamus päevast veetsime Ko Racha Yai saare juures. Kogu kogemuse tegi huvitavaks ja ka väga väsitavaks rahvusvaheline seltskond. Esindatud olid rahvused Baikalist Kanadani. Merelt naastes panime oma rohelisele kapsaussile hääled sisse ja liikusime tagasi Krabile. Sel korral otsustasime teha seda väikese ringiga ja sõita mööda mägiteed. See kujunes parajaks ralliks ja kurvide võtmiseks.

Jätkub...

Kino mõtted - november

Spectre (2015)

Jaa, see oodatud uus Bondi film. See sai kohe novembri alguses ära vaadatud Coca-Cola Plaza renoveeritud Scape saalis. Bassi oli istme alt tunda, aga muidu sama häda, mis Kosmos IMAXiga, nimelt heli on minu jaoks veidi liiga valju.

Tunnusmuusika oli sel korral pettumus, jäi kuidagi tavaliseks ja mittemidagi ütlevaks. Sama tunne jäi kummitama ka muus plaanis.

Avastseen meeldis, selles oli hoogu ja elu. Sealt edasi muutus aina ilmetumaks. Daniel Graig on minu meelest Bondi rolli jaoks sobiv. Selle Bondi võlu seisnebki minu jaoks tema tahumatuses, ta ei ole liiga ilus, kuid tal on karismat. Selles filmis kahjuks oli näha, et Daniel Graig on rollist väsinud. Antagoinst Oberhauseri (Christoph Waltz) puhul nägin ma potentsiaali olla suurepärane kurikael, aga temagi kuidagi vajub kogus elle uimasuse sees ära, jääb justkui tukkuma ja nokitsema. Samuti peaks Oberhauser omama mineviku tõttu mingit mõju Bondi elus, kuid see ei tule kuidagi filmist välja. Léa Seydoux, keda erinevates arvamustes ei ole nimetatud väga säravaks Bondi tüdrukuks, minu meelest täiesti sobis rolli. Pidevalt anti vihjeid, et nende suhe on tõsine ja Bondi jaoks on naine väga oluline. Samas jäi arusaamatuks, kuidas just kohtunud inimeste suhe selliseks siis arenes. Monica Bellucci osa jäi väga lühikeseks, eelnevalt olnud tohutust meediakärast oleks oodanud, et tegemist on millegi rohkemaga. Paar stseeni jäid meelde oma kummalisuse tõttu. Esimene neist Madeleine küsimus vahetult peale rongis toimunud kaklust ja teine Bondi 90ndate märulifilmidele omane relvaga liikumine ja tulistamine Oberhauseri koopast lahkumisel. Kogu kompott oli kahjuks kuidagi kiretu. Ei ole tegemist ühega parimatest Bondi filmidest.

IMDb

5/10

Foto: Spectre

Prantsuse filmikuu ETV2-s

ETV2 näitab novembris igal kolmapäeval ühte prantsuse uuemat filmi. Kavas on


04.11 Diplomaatia (Diplomatie, Prantsuse/Saksa 2014)
11.11 Kõrvalehüpe (La Ritournelle, Prantsuse 2014)
18.11 Saint Laurent (Prantsusmaa/Belgia 2014)
25.11 Noor ja ilus (Jeune & jolie, Prantsuse 2013)


See on huvitav programm ja pakub kindlasti meeldivat võimalust sisustada sombuseid kolmapäeva õhtuid. Novembris peab siiski olema ettevaatlik, sest kuna käimas on ka  PÖFF, siis peab olema valmis filmi koomaks.

Kino mõtted - oktoober

Legend/Legend

Kaksikvennad Reggie ja Ron Kray tegutsesid 60ndate Londonis. Film räägib nende kurikuulsaks saamisest. Tom Hardy teeb suurepärase soorituse kehastades mõlemat venda. Kui "Mad Max: Fury road" filmis polnud Tom Hardy roll minu meelest midagi erakordset, siis selles filmis tõestab Hardy oma andekust. Eriti koloriitne on Roni tegelaskuju, kes esmapilgul kehastab peamist antagonistlikku karakterit ja vend Reggie tundub pigem romantiline pahapoiss. Filmi lõpuks hakkavad nad vaikselt kohti vahetama ja Reggie vennale sarnane hullus näitab ennast. Reggie traagika seisneb peamiselt selles, et ta ei suutnud oma naist kaitsta iseenda eest. Kogu lugu jutustabki Reggie malbe ja õbluke naine Francis. See annab loole huvitava raami.

IMDb

7/10

Viimane nõiakütt/The Last Witch Hunter

Kerge meelelahutus ilma sügavama sisuta. Efektid ja grimm olid head. Arvutigraafika enamasti sujuv. Meeldis, et eriti kuri nõid nägi ka üsna õõvastav välja. Häiris arusaamatu sahmerdamine Vin Dieseli tegelaskuju mantliga. Kord oli see tal seljas ja siis jälle mitte. Huvitava rolli tegi Elijah Wood, kelle osalust millegi pärast eriti ei reklaamita. 

IMDb

4/10

Kino mõtted - september

Irratsionaalne mees/Irrational man

"Irratsionaalne mees" on kindlasti Woodi Allen´i tõsisema materjali kategooriasse kuuluv film. Kui eelmne film "Maagia kuuvalgel/Magic in the Moonlight" oli südamlik romantiline komöödia, siis käesolev film on kraad kangema süžeega. Mis juhtub ühe alkohoolikust professoriga, kes ei suuda oma elus enam ühtegi mõtet ega rõõmu leida? Juhuse tahtel leidab ta siiski midagi, mis teda köidab. Ta teeb midagi, mida tavamõistus ei suuda hoomata. Jill tahab oma õppejõudu päästa. Sama moodi nagu nähes turul pappkastis kutsikat või kassipoega, tahaksime ta kohe koju viia, mõtlemata edaspidisele. Teda tõmbab algusest peale selle nukra ja pahelise mehe poole, kuid ühel hetkel jõuab reaalsus ka talle kohale. Film paneb mõtlema, et miks me kunagi ei ole rahul sellega, mis meil juba on olemas.   Täna on õnn minu poolel, aga kas homseks pole see õnn juba kellegi teise kasuks pöördunud. Nii Joaquin Phoenix kui Emma Stone teevad nauditavad sooritused. Paaris kohas tekkis tunne, et film venib ja pöördeni oleks saanud jõuda ka kiiremas tempos. Samas moodustus kõigest ikkagi lõpuks hästi vormistatud tervik.

7/10


Sicario*

Kummardus meeskonnale, kes selle filmi valmimisega on töötanud. Tegemist ebaameerikalikult eheda tulemusega, kus pinget hoiavad üleval inimeste vahelised suhted ja heitlused iseendaga. Emily Blunt mängib idealistliku FBI agenti, kes kaasatakse ülessandesse, mille puhul tulemuse saavutamiseks vahendeid ei valita. El Paso ja Juarez on veidi nagu meie Valga ja Valka. Kaks linna sulaksid sujuvalt kokku, kui need ei oleks kõrge taraga eraldatud. Elu, mida elatakse ühel pool ja mida teisel pool, on väga erinev. Meedias on nimetatud "Sicariot" üheks selle aasta parimaks filmiks ja nõustun sellega täiesti.

* sicario  tähendab Mehhikos palgamõrvarit.

10/10

Toorjuustu - kirsi wrapid

Keegi tegi kunagi nalja, et Mehhikos pistetakse kõik mis annab õlisse ja praetakse läbi. Isegi fritüüritud sushit võib sealt leida. Minule hakkas silma aga üks retsept, mis kujutab endast õlis praetud magusaid toorjuustu-maasika wrappe kaneeliga. Mina tegin need tervest tortillast. Samamoodi kui internetis ringlevas retseptis, kuid tegelikult võib neid teha ka ju väiksemana, nii suupiste vormis. Maasikate asemel kasutasin kirsse.

1 3/4 tassi kirsse (kasutasin külmutatud marju)

1 spl kaneeli

6 spl suhkrut

1 tl vanilliekstrakti

6 pehmet tortillat (kasutasin mitmevilja omi)

200-230g toorjuustu

2 spl hapukoort

Taimeõli praadimiseks

Segasin kõik koostisosad kokku. Pakkisin segu tortilla sisse ja praadisin pannil õlis.Külmutatud marjadel tasub enne lasta üles sulada, siis ei jää asi liiga vesine.

Sarjast "järeleproovitud retseptid"

Kino mõtted - august

Sügis saabub ja pimedaid õhtuid saab aina rohkem kinos mööda saata. Filmid on minu jaoks alati heaks vahelduseks, sest muud mõtted lülituvad sel ajal justkui välja. Augustis said kinos ära vaadatud järgnevad kaks filmi.

Võimatu missioon: Salajane rahvas/Mission: Impossible - Rogue Nation

Sobis vaadata ja igav ei olnud, kuid suuremat emotsiooni ei tekitanud. Tom Cruise nagu ei vananekski või kui siis ainult mõne kortsu võrra silmade ümbruses. Üllataja oli Rebecca Ferguson, kes oli oma rollis suurepärane. Tegemist ei olnud üliinimlike võimetega amatsooniga, vaid naisega, kellega oli võimalik samastuda. Loos suuri üllatusi ei olnud ja sisu keerukaid või nutikaid pöördeid ei toonud. Nagu juba eelmisteski filmides, nii ka nüüd, oli ohvreid ja pidevat ebaõnne ning siis lõpuks ikkagi olukorrad lahenesid.

5/10

Koodnimi U.N.C.L.E./The Man from U.N.C.L.E.

Mulle on Guy Ritchie eelmistest töödest seni meeldinud kõige rohkem "Snatch". Sherlocki kaks filmi mulle erilist muljet ei jätnud. "Koodnimi U.N.C.L.E." tõusis nüüd aga vaieldamatult esikohale. Filmis on stiili, huumorit, actionit ja pinget. Henry Cavill ja Armie Hammer teevad suurepärased rollid, samuti Alicia Vikander ja Elizabeth Debicki. Meeldis see keemia, mis oli suudetud Ilja ja Gaby vahele tekitada. Samuti oli väga nauditav Armie Hammeri oskus kalgi ja külma KGP agendi pehmet ja sooja hinge aeg-ajalt vilksamisi näidata.

10/10

Astelpalju pulber

Võrus jäi kohalikus kaubanduses silma väikesesse purki pakendatud astelpaju pulber. Edasi uurides selgus, et Taarapõllu talu toodab erinevaid marjapulbreid ja marjakrõpse ning muud huvitavat.
Foto: http://www.taarapollu.ee/

Astelpaju on väga C-vitamiini rikas ja sisaldab ka muid kasulikke aineid.

Askorbiin-hapet lagundava fermendi puudumise tõttu on vitamiin püsiv ka töötlemisel ja organismile kergesti omastatav, kuna esineb viljades vabas olekus. P-vitamiini hulka kuuluvatest ühenditest sisaldab palju flavonoide. Viljad sisaldavad rohkesti karotiini: 2-8 mg 100 g kohta rohkem kui porgandis. Astelpaju sisaldab ka palju E-vitamiini: 8-15 mg 100 g kohta, mis on olulise tähtsusega rasvade ainevahetuses; samal ajal on veel füsioloogiliselt oluline E-vitamiini ja karotiini üheaegne esinemine organismis. Leidub veel B-grupi ja K-grupi vitamiine, asendamatuid rasvhappeid, orgaanilisi ühendeid jm. Marjades sisalduvad steroolid ja asendamatud rasvhapped linool- ja linoleenhapped tugevdavad veresooni ja vedeldavad verd. Viljad sisaldavad ka mineraalaineid: rauda, mangaani, räni, titaani, boori, väävlit, alumiiniumi - kokku 15 mikroelementi. Erilist tähtsust omavad astelpajus esinevad kollased ja punased õlid, mille raviomadused tehti kindlaks juba rohkem kui sada aastat tagasi. 
Allikas: Proviisori kogutud sügismõtted


Kohe esimene mõte, kuidas seda pulbrit kasutada, oli lisada seda smuutile. Kuna hetkel veel on maasikate hooaeg, siis retsept järgnev:

2 banaani
10 keskmist maasikat
200 ml vett
1 tl astelpaju pulbrit
1 spl mustsõstra siirupit


Mustsõstra siirupit lisasin veidi maitseks. Vee hulka võib ise reguleerida vastavalt, kas soovitakse tummisemat või mitte. Mina eelistan veidi vedelamat. Mina mikserdasin saumikseriga, kuid blenderis kindlasti veel lihtsam. Jagub kahele.

Kiviktaimla püramiidi - taimed

Taimed on nüüd mõnda aega püramiidis kasvanud ja lopsakamaks muutunud. Kõige ülemine korrus, kus on vähem mulda, sai täidetud mägisibulatega. Järgmisele korrusel on akakapsas ja metssalvei. Salvei aitab hoida ära kahjureid ja lõhnab hästi. Keskmisele korrusele sai üks tundmatu pääsusilma meenutav taim (leitud tuttavate koduaiast), metsvits ja aed-kivirik, millel on kaunid väikesed õied. Eelviimasel korrusel on aed-liivatee, paljand leeklill ja samuti kahjurite tõrjeks kollane tagetes. Alumisel korrusel on nurkades hall mailane ning keskel nabalill ja tüümian.

Kiviktaimla püramiidi - muld

Teine etapp - muld

Minu tähelepanek eelnevatest aastatest on see, et muld püramiidis kuivab kiiresti, kuna kõrgemal asuvad korrused on paratamatult tuule käes. Seega enne püramiidi mullaga täitmist tegin valmis kastmissüsteemi, mis asetada püramiidi südamikku. Tegemist on plastmassist kanistriga, millesse on torgatud augud (õpetuse leiab  siit: mulla ettevalmistamine). Läbi aukude immitseb vesi tasapidi mulda ja hoiab selle kauem niiskena.

Kiviktaimla mulla puhul soovitatakse järgnevat: mulla hulka lisada istutusturvast ning pallastainet ehk looduslikku kruusa, liiva või killustikku või kõike segamini, et tagada mulla õhulisus.

Mina pean õhulisusega siiski olema veidi ettevaatlik, sest taas kerkib üles oht, et püramiid kuivab liiga kiiresti.

Mina segasin esmalt kokku musta mulla ja turbamulla. Edasi täitsin püramiidi kiht kihilt segatud mulla ja kruusaga.

Tervet püramiidi pole mõtet kohe kokku panna, vaid korrused tuleks lisada järjest, kui alumine osa on mullaga täidetud. Paigaldamise õpetuse leiab siit: kuidas püramiid kokku panna. 

Jätkub...

Maisijahuga sõrnikud

Sel korral katsetasin kohupiima ja maisijahuga. Kuna õnnestus saada kodust kohupiima, siis tekkis mõte küpsetada sõrnikuid.

500g kohupiima (tükiline, poest ostes valida siis paki oma)
4 muna
200g maisijahu
maitse järgi suhkrut (nt 85 grammi)
2tl vanillsuhkrut
praadimiseks võid või õli

Prooviks praetud esimene ports sõrnikud läks untsu, kuna taigen ei püsinud veel hästi koos. Suurendasin jahu ja muna hulka veidi ning tulemus tuli parem.

Segasin kokku kohupiima, muna, suhkru ja vanillsuhkru. Seejärel lisasin maisijahu ja segasin ühtlaseks. Veeretasin käes väikesed pallid ja vajutasin need siis lapikuks. Praadisin pannil eelnevalt kuumutatud õlis.

Maisijahu jätab sõrnikud seest tugevalt kollased, maitse osas mingit erisust võrreldes nisujahuga ei täheldanud.

Sarjast "järeleproovitud retseptid"

Leiud - ilutooted Essence küünelakk

Essence kosmeetikast on palju räägitud erinevates blogides. Minu proovitud toon on pastelne 07 Hope For Love. Esmalt räägib selle toote kasuks hind, enamus Essence tooted on väga sõbraliku hinnaga. Parema katvuse jaoks oli vajalik kanda peale kaks kihti. Lakk kuivas normaalse kiirusega. Värv jäi küüntel ilus ja ei muutnud küüntel oma tonaalsust vaid jäi sarnane pudelist paistvale toonile.

Kiviktaimla püramiidi - algus

Taimepüramiid (5 astmeline) on mul olnud nüüd juba kaks aastat. Olen seal kasvatanud maitsetaimi, sibulat, maasikaid ja erinevaid suvelilli. Sel talvel tekkis idee, et kevadel rajada püramiidi hoopis midagi püsivamat. Valik langes kiviktaimla kasuks, mis on vähenõudlik ja katab püramiidi kenasti. Minu püramiid asub rõdul ja seal tuleb paratamatult arvestada ka sellega, et üks külg ei saa nii palju päikest kui teised kolm külge. Seega on vaja taimede valik ja paigutus mõelda hoolikalt läbi. Mulle tuleb selles appi minu aiakujundust õppinud väga hea tuttav.
Järgnevate postitustega jagangi teiega kogu protsessi ja arengut sügiseni välja.

Esimene etapp - püramiidi ettevalmistamine

Ma pole oma püramiidi kunagi töödelnud ja nüüd oli selleks viimane aeg. Niiskus ja muld olid töötlemata puidule jätnud juba oma jälje. Selles osas võin nüüd oma kogemusest soovitada, et tasub nii püramiid kui ka näiteks puidust kastid kindlasti puidukaitse vahendiga töödelda. Esmalt võtsin välja vana mulla ja pühkisin harjaga püramiidi puhtaks.

Survepesuri järele ma vajadust ei näinud. Lasin paar päeva kuivada. Siis võtsin tüki liivapaberit ja käisin üle kohad, mis tundusid liiga määrdunud. Peale puhastamist jätsin püramiidi taas päevaks kuivama.

Puidu töötlemiseks valisin looduslikul tunga- ja linaõlil põhineva puiduimmutusvahendi.  Antud vahend peab kirjade järgi vastu ilmastikutingimustele ning ennetab puidusine ja hallituse teket. Kandsin õli peale pintsliga. Tegin seda mitu korda lastes eelmisel kihil imenduda. Kuna puit oli saanud juba kahjustada, siis võttis see protsess rohkem aega, et tulemus jääks enam-vähem talutav. Kokku kulus mul 5-korruselise püramiidi töötlemiseks õli c´1,5 liitrit. Jätsin püramiidi osad paariks päevaks seisma, et siis asuda järgmise etapi juurde, milleks on püramiidi mullaga täitmine.

Õpetuse püramiidi ettevalmistamiseks leiab ka siit: Taimepüramiidi kevadine hooldus

Jätkub...

Leiud - ilutooted

Siin mõned tooted, mis on meeldivalt üllatanud.

Garnier Miracle Skin

Juhuslikult sattus minu kätte antud toote tester ja sealt see kõik alguse sai. Nimelt on tegemist päevakreemiga, mis lisaks noorendamisele ka toonib. Nahaga kokku puutudes omandab kreem sobiva tooni ja ühtlustab kenasti jumet. Lisaks kaitseb kreem ka päikese eest (SPF20). Peale kannan seda näppudega, nii jääb minu meelest kõige ühtlasem. Minu jaoks ideaalne variant, mille puhul meik on ühendatud nahahooldusega. Hommikul on seda lihtne ja kiire kasutada ning tulemus on minul püsinud terve päeva. Hinna poolest kuulub kallimasse klassi, kuid on minu meelest seda väärt.

Manhattan Lip Lacquir huulelakk

Ma olen kaua otsinud seda õiget punast tooni, mis mulle sobiks. Õigeks osutus just see Manhattani 20N Tempting Red. See huulelakk katab väga hästi ja püsib pikalt peal, isegi peale söömist ja joomist. Samuti on selles huuleläike elemendid ja huuled jäävad säravad.

The Body Shop Smoky Poppy kehavõie (limited edition)

Tootel on väga huvitav kreemjas konsistents. Esmalt võib ära ehmatada suhteliselt tugev lõhn, mis jääb ka kehale pikemaks ajaks. Seega ei pruugi meeldid kõigile. Minule isiklikult see lõhn meeldib ja probleemi ei tekita. Nahk jääb siidine ja pehme.

"Surm ja ilu" Kumus

Huvitav väljapanek. Erinevad väljendusviisid foto, video ja installatsioonide näol. Mõeldud minu meelest siiski vaid täiskasvanud publikule. Neid hoiatusi, et osa töödest on häirivad tasub võtta täie tõsidusega.





 Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris. Laurentsiuse portree Tilda Swintonist.

 

Taas Egiptuses

Nädal Egiptuses möödus kiiresti, kuid oli sel korral väga vaheldusrikas. Esmaspäeval tuli pakkumine, et viibiksime Nuweibas ühe päeva asemel kaks ja ööbiksime kõrbes. Olime kohe nõus ja leppisime kokku, et neljapäeva hommikul saabume Nuweibasse Greenbeach´ile, kust stardime edasi kõrbesse. Esmaspäev kujuneski peamiselt plaanide tegemisele ja lihtsalt olemisele. Teisipäev ja kolmapäev said broneeritud sukeldumiste jaoks.

Tavapärane Domina Sheikh Coasti sadam oli sel korral seoses Sharmis nädala lõpus toimunud rahvusvahelise majanduskonverentsiga suletud. Turvameetmeid oli karmistatud igal pool ja linnas oli väljas rohkem sõjaväelasi kui tavaliselt. Merele tuli minna Sharmi suurest sadamast.  Ilmaga vedas mõlemal päeval tohutult. Sellist tuulevaikust ja täiesti siledat merd polnud ma varem kogenud. Kevad Punasel merel on ilus ja pakub üllatusi. Nimelt kohtasime mõlemal päeval delfiine. Teisel päeval oli neid arvatavasti saja ringis, sest kõikjal kuhu silm ulatas võis näha nende uimi veest välja turritamas. Eriti meeldib delfiinidele ujuda laeva kiilu juures. Tekib tunne, et kohe-kohe sõidab laev neile otsa, kuid neile on see tegelikult lihtsalt mäng ja meelelahutus. Jackson Reefi sukeldumisel kohtasin teist korda elus kilpkonna, kes rahulikult omi asju ajades meist umbes 20 meetri sügavusel mööda ujus. Kõige kirevamaks ja liigirikkamaks kujunes viimane sukeldumine Ras Um Sidil. Koht kubises lõvikaladest. Hiiglaslik mureen tukkus vaikselt rifi lõhes. Kõige huvitavam oli aga pisike sini-must-valge kala, kelle nime ei teadnud ka minu kohalik sukeldumisgiid. Temagi nägi sellist kala samuti esimest korda. Mõtlesime, et kutsume seda kala siis Eesti lipu kalaks.

Neljapäeva hommikul oli äratus kell 6.30. Kõik oli juba pakitud ja valmis. Tahtsime jõuda 7.00ks Sharmi ääres asuvasse check-pointi, sest iga täistund pidavat minema kolonnid teele. Turistid korjati kõik Sharmi ääres ühtsesse kolonni ja siis sõideti koos Dahabi ja Nuweiba poole. Paistis, et vägisi hakkame hiljaks jääma ja päris täistunniks kohale ei jõua. Teatavasti aga kipuvad Egiptuses asjad aeg-ajalt venima ja 15min siia-sinna pole eriline näitaja. Tänu sellele meil ka vedas ja jõudsime just viimasel hetke sappa, kui esimesed turismibussid liikuma hakkasid. Esimene koht, kus meie isikute ja reisi vastu huvi tunti oli Nuweibasse sissesõidul. Küsiti passi ja autodokumente, kuid kauem meid siiski kinni ei peetud.  Olime jõudnud Nuweibasse.

Juhiste järgi otsisime üles Greenbeach´i kämpingu. Taevas oli kaetud tumedate pilvedega ja tugev tuul sasis kõike, millest vähegi kinni oli haarata. Toomas kostitas meid värskelt praetud kalmaariga, millest maitsvamat pole ma oma elus saanud. Jeep laaditud ja poes käidud, asusime teele. Kohale jõudes tekkis hetkeks kahtlus, et kas ikka saab väikese paadiga merele minna või on tuul selleks liiga tugev. Meie võõrustaja võttis vastu siiski otsuse, et jäädakse laagrisse ja minnakse ka merele. Beduiini naised toimetasid omasoodu. Meie võõrustaja esimene naine läks sorgeldades kala ja kaheksajalgu otsima. Selgus, et kaheksajalad pekstakse peale püüdmist pehmeks, pannakse kuivama ja siis hiljem tehakse nendes hautist.  Beduiinidel ei ole kalapüügiks palju varustust. Penoplasti või puutüki ümber keritud tamiil, konksud ja tinaraskused. Kaldalt püüdes võetakse appi ka kilekott, mis konksu kaugemale merele kannab. Minu saagiks jäi kahe päeva peale kokku 6 väiksema poolset kala. Naersin, et mina ja minu kaaslane, meie poleks oma peret ära toitnud.

Laagriplats koosnes neljast müüridest laotud toast, mis pakkusid varju tuule eest, kuid millel puudus katus. Ühes valmistati toitu, teistes ööbiti. Naised küpsetasid odrajahust õhukest beduiinileiba, mis mulle väga maitseb. Öö veetsime tähistaeva all. Võin öelda, et magasin väga hästi ja rahulikult seal. Külm ei hakanud kordagi. Ärkasin kuue paiku kui väljas oli läinud valgeks. Ma ei tea täpselt, mis mind nende kahe päeva jooksul kuidagi väga rahulikuks tegi. Kas oli see mere lähedus, kliima või inimesed või hoopis kõik kokku. Ma tundsin ennast äraütlemata hästi.

Teisel päeval sain tunnistust sellest, et naised jäävad igal pool naisteks. Noorele beduiininaisele pakkusid huvi nii minu maniküür kui jalal olev tätoveering. Ta küsis kas tegemist on hennaga, püüdsin selgitada, et see enam maha ei tule ja on igavene.  Käekotis olid kõrbe kaasa võetud parfüümid ja muret avaldati, et hea kortsukreem on otsa saanud. Ilu on oluline igas olukorras.

Mina suutsin ennest hooletusest aga nii hullusti ära põletada, et järgmisel päeval tuli nina pealt maha suur tükk nahka ja järele jäi haigutav verine laik. Ilust oli siin asi kaugel.

Sukeldumine on seni olnud üks peamine põhjus, miks Egiptusesse üha ja aina tagasi pöörduda. Selle reisiga lisandus aga veel üks põhjus. Nimelt tekkis mul suurem huvi kõrbe vastu ja sellega seoses ka mõtted järgmise reisi jaoks.

Praegu meenutab eelmist nädalat paranev nina, pildid ja videod ning mingi seletamatu soe tunne. Nädal oli vaheldusrikas, meeleolukas ja väga huvitav.

Kookosega kaerakliiküpsised

Pakk kaerakliisid pani mõtlema, et mida võiks neist teha. Leidsin ühe küpsiste retsepti ja lisasin sinna juurde omalt poolt kookoshelbeid.

75 g sulatatud võid
100 g kaerakliisid (u 2 dl)
85 g suhkrut (u 1 dl)
2 sl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 muna
40g kookoshelbeid

Sulatasin või. Segasin kokku kaerakliid, suhkru, nisujahu, küpsetuspulbri ja kookoshelbed. Segasin juurde või ja muna.

Võtsin teelusika abil väikesed portsud ja asetasin küpsetuspaberiga kaetud plaadile. Tasub jätta piisavalt suured vahed, sest tainas vajub küpsemisel laiali. Küpsetasin 200 kraadi juures 10 minutit. Küpsised peavad jääma kuldpruunid. Peale ahjust välja võtmist tasub neil lasta veidi taheneda. Kui hakata neid kohe kuumana võtma, siis võivad laguneda. Hetk seismist ja nad on piisavalt kõvad, et püsida kenasti koos, kuid süües väga muredad.


Algne retsept pärineb SIIT.

Sarjast "järeleproovitud retseptid"

Eksperiment õuntega

Üks ports sügisesi õunu hakkas vaikselt käest ära minema ja tundus, et on viimane aeg nendega midagi peale hakata. Sel korral on tegemist eksperimendiga, mille põhjaks on kasutatud müslit.

Põhi

150g krõbedat müslit (või siis poes müüdavaid röstitud kaerahelbeid).

50g võid

50 g fariinsuhkrut

Kate

100g võid

2-3 sl jahu

60ml vett

1dl tavalist suhkrut

1dl fariinsuhkrut

5-6 õuna (hapukad oleksid paremad)

Maitsestamiseks kasutasin ingverit, aga samuti võib kasutada kaneeli või kardemoni.

Hoiatuseks võin öelda, et tulemus jääb keskmisest magusam, seega kes väga magusat ei armasta, siis tuleks kattes olevaid suhkru koguseid vähendada.

Põhja tegemiseks sulatasin või ja segasin sinna hulka müsli ja fariinsuhkru. Siis surusin saadud segu küpsetusvormi põhja ja jätsin seisma kuni katte valmimiseni.

Mulle meeldivad lahtikäivad vormid ja küpsetuspaber, sest siis ei teki koogi vormist kätte saamisega probleeme.

Katte tegemiseks sulatasin või pannil. Segasin hulka jahu, kuni tekkis paksem kollakas ühtlane mass. Lisasin vee ja suhkru ning lasin keema tõusta. Alandasin kuumust ja lasin massil haududa pidevalt segades. Lisasin ingveri (traditsioonilisem oleks  siis kaneel). Kallasin õunatükid segule ja segasin läbi.

Siis valasin katte põhjale ja ajasin ühtlaselt laiali. Nagu pildilt näha, siis proovisin põhja ja katte jätta ühepaksusteks, et mõlemat maitset oleks pooleks.

Asetasin koogi eelkuumutatud ahju ja küpsetasin 170 kraadi juures 40 min. Õunad peavad olema pehmed ja küpsed. Seega võib küpsetusaeg pikeneda, kui tegemist väga kõvade õuntega.

Katte retsept pärineb Tuuli toidublogist, mille leiab SIIT.

Sarjast "järeleproovitud retseptid"