Kuidas me Tais käisime 1

Saabumine

Reisi alustasime kolmapäeval Helsingist ja umbes kell 11.00 kohaliku aja järgi maandusime Krabis. Sealne lennujaam on üsna tilluke. Enne passikontrolli tuleb ära täita kaks paberit: üks saabumise ja teine lahkumise kohta. Neid jagati kõigile juba lennukis. Lahkumise paber klammerdati morni piirivalvuri poolt passi, oma aega ootama.

Autorent

Meie kaaslaseks järgnevaks kaheks nädalaks sai heleroheline Nissan March, mille rentisime Europist.

13 päeva hind oli 280eur. Vasakpoolne liiklus vajab harjumist ja kojamehed käisid paar päeva iga kord, kui suunda oli vaja näidata. Maapiirkondades ja maanteedel on liiklus normaalne. Phuket Townis oli kitsam ja rahvarohkem, kuid siiski ei midagi hullu.

Hotell

Klong Muang Inn mille leidsin booking.com kaudu, on lihtne ja tagasihoidlik hotell. Kõik oli puhas ja korras, inimesed väga sõbralikud. Hommikusöögi valik oli hea ja toas oli tasuta wifi. Külmkappi pandi iga päev ka 2 pudelit vett. Samuti on jalutuskäigu kaugusel Klong Muang Beach.
Hotelle leiab igasuguses hinnaklassis ja igasuguses kvaliteedis.

Esimene õhtu

Väga mõnus oli see, et temperatuur ei lange õhtu saabudes ja soojus jätkub. Kuna vaimustus oli suur, siis asusime kohe piirkonda avastama. Sõitsime Ao Nangi, kus mere ääres asub pikk promenaad. Ma ei ole tegelikult varem näinud tõusu ja mõõna. Meri hakkas õhtu saabudes vaikselt ranna poole tagasi liikuma. Üks mees korjas põlvekõrguses vees väikseid krabisid.

Promenaad on ääristatud kaupluste ja restoranidega. Astusime tunde järgi ühte söögikohta sisse. Menüüd lapates ja veidi nõutuks jäädes pakkus omanik välja, et kas me ei sooviks barrakuudat proovida. Miks mitte! Meile valmistati seda kahel viisil: praetult magushapus kastmes ja grillitult sidrunheinaga. Kõrvale jõin mina värske kookospähkli mahla, mis tähendaski kookospähklit, mille ots oli ära raiutud ja kõrs sisse pistetud. Kookospähklit serveeritakse seal nii praktiliselt igal pool. Isegi tavalisest marketist võid osta. Isiklikult mulle see mahl väga ei meeldi, aga efekti mõttes on kena.

Vestlesime omanikuga elust ja olust. Sain teada, millist moskiitotõrjet poest osta. Tegelikult seal tol hetkel suurt putukate probleemi polnud. Esimene reis, kus ma ei ole ära söödud ja kupladega kaetud.

Raha ja esmatarbekaubad

Arveldamine käib suures osas sularahas. ATMid on igal pool ja enamasti mitu tükki kõrvuti. Samuti on palju väikeseid rahavahetus putkasid. ATMist raha välja võtmisel lisandub kohaliku panga poolt 200 bahti, see summa on fikseeritud ja välja võetava summa suurus seda ei mõjuta. Rahavahetusputkades vahetamine tuli tegelikult isegi kasulikum. Nädala alguses pidavat kurss parem olema turisti kasuks ja siis nädala lõpus halvenema. Paistis nii olevat ka. Kurss kõikus 1 eur – 38 bahti kuni 1 eur – 36 bahti.

SevenEleven ja FamilyMarket on toidupoed, mida samuti võib leida igalt poolt. Seal müüakse nii esmatarbekaupu kui toitu. Kui reisida minimaalse pagasiga, siis saab kohe peale saabumist näiteks hügieenitarbed endale soetada.

Kõik ostud muidugi ei pruugi alati täppi minna. Meie ostsime pakendatud mangot, mis tuli välja oli marineeritud. See oli kummaline. Meie jaoks harjumatu maitsega.

Teine päev

Esimene hommik Krabis algas 28 kraadise soojusega kell 9.40, kui oma american breakfasti nautisime. Plaan oli minna tagasi Ao Nangi, mida olime esimesel õhtul vaid pimedas näinud ja otsida üles see rand, mida söögikoha omanik oli soovitanud. Vaadanud kaardi pealt järele arvatava punkti, jõudsime selle abil kenasti parklasse, kust edasi tuli liikuda jala. Meie üllatuseks ei tahtnudki seal parkimist korraldav vormis mees mingit tasu. Parklast edasi viis puidust trepp üle mäe. Üles jõudes avanes kaunis vaade alla heleda liivaga rannale. Rajal kohtasime ka erinevas suuruses ja vanuses ahve, kes puude otsas ja käsipuu peal edasi-tagasi turnisid. 

Novembris sajab veel aeg-ajalt vihma ja ilm on pilvisem. Samas ei ole see mingi probleem, kuna õhk on väga soe ja külm ei hakka. Omamoodi lahe elamus oli see, kui ujud ja samal ajal sajab. Sabinad möödusid suhteliselt ruttu. Soovitan kindlasti soetada veekindel kott, mida müüakse seal praktiliselt igal pool. Siis on eriti muretu, sest asjad jäävad kuivaks ja ilm ei takista ühtegi tegevust. Üldse tasub seal kaamerale ja telefonile mingit kaitset omada, sest isegi kui ei saja, siis igal pool on suhteliselt niiske ja pidevalt on võimalus mingil viisil märjaks saada.

Õhtul otsustasime minna avastama Krabi Towni ja selle keskust. Parkimiskoha leidsime turu juures olevas hoovis, kus see maksis 20 bahti (umbes 50 senti). Turg oli täis lettide viisi puuvilju. Igal pool valmistati ja müüdi erinevaid toite. Mingi maitseaine või toiduaine, mida nad kasutavad kippus mul südant pahaks ajama. Ostsime mangot ja kahte sorti draakonivilja. Draakonivili on pealt roosa koorega. Ühel variandil on sees valge sisu ja palju väikeseid musti seemneid, teisel on punane sisu. Punase sisuga vili määrib veel rohkem kui meie punane peet. Lisaks turule astusime sisse kohalikku kaubanduskeskusesse (Vogue). Õhtust sõime turu ääres olevas kohvikus, kus kaks toitu ja kaks värsket mahla maksid kokku 250 bahti (umbes 6,5 eur).

Kolmas päev

Esimene uudis, mida sel hommikul lugesime oli seotud Pariisis toimunud rünnakutega. See kõik oli uskumatu ja kurb. Järgmiseks päevaks oli meil planeeritud sukeldumised Phuketilt, seega sõime rahulikult hommikust ja siis alustasime 3 tunnist sõitu Krabist Phuket Towni. Isegi kui tundub, et 170 km vahemaad peaks saama kiiremini sõita kui 3h, siis kokkuvõttes ikkagi ei olnud see kuidagi võimalik tänu teetöödele ja liiklusele. Ööbimiskoha olime võtnud kesklinna. Kõik vajalik oli olemas, kuid veidi väsinud ja kulunud. Kuna lähtusime valikul sellest, et oleks konditsioneer, parkimisvõimalus ja hea hind, siis selle täitis antud koht täiesti ära.

Phuketis asub selle regiooni kõige suurem Buddha ja seda me siis Taneli soovitusel ka vaatama läksime. Big Buddha oli oma nime vääriline. Heledatest kividest kuju kõrgub mäeotsas ja on nähtav ka eemalt merelt. Nii Big Buddha juures kui templites kehtivad riietusele mõningad nõuded. Nappides riietes ja dekolteega ei tohiks siseneda. Paljaste õlgade või säärtega inimestele anti sissepääsu juures rätikud, millega ennast kinni katta. Mäest alla hakkasime liikuma juba hämaras, päike loojub kiiresti ja peale seda valitseb pimedus.

Tähelepanekud

Temperatuur ei kõigu seal eriti. Õhtul on lihtsam veidi hingata, kuid soe on endiselt. Samuti ei kõigu temperatuur väga palju terve aasta mõistes. Sajab septembris, oktoobris ja veidi ka novembris. See november oli kohalike sõnul isegi soojem kui tavaliselt. Meie viibimise ajal kõikus temperatuur 26st 30ne kraadini. 

Teistmoodi on seal ka lauakombed. Nuga ei ole söögiriist ja seda lauda ei tooda. Süüakse lusika ja kahvliga. Kahvel asendab nuga ja seda reeglina suhu ei panda. 

Neljas päev

Esimene sukeldumise päev ja ühtlasi ka pühapäev. Kava näitas nelja sukeldumist. Saksa firma Sea Bee Diving on väga mugav ja hea teenindusega. Laevas ootas varustuse juures vesi ja rätik. Alustuseks serveeriti hommikusööki. Peale iga sukeldumist sai süüa või mingit vahepala. Veealune elu on teistsugune kui Sharmis, veidi vaesem, aga teistmoodi huvitav. Väga palju oli merisiilikuid, kes ootasid ja luurasid igal pool nõelad püsti. Vesi oli 30 kraadi ja esimest korda sukeldusin lühikese kalipsoga. Esimene sukeldumine oli Klaed Kawee vrakk, mis oli suhteliselt suur ja hästi säilinud. Palju suuri ja väikseid lõvikalasid olid seal varjupaiga leidnud. Teine sukeldumine Palong Wall. Seal sai väga vilksamisi nähtud leopardhaid. Mina nägin tõesti ainult sabaotsa. Kolmas sukeldumine Hin Musans, kus oli tugev hoovus. Vee peal oli seal selline tilluke majakaga tipp, kuid vee all siiski veidi laiem ala. Sinna oli viidud ka betoonist kuubikuid, mille vahel varjasid ennast mitmed suured kalad. Pinnale tõustes selgus, et vahepeal oli sadama hakanud. Neljanda sukeldumise eel hakkas juba hämarduma ja vette läksime juba peaaegu pimedas. Koc Doc Mai´l on kaks koobast. Nägime suurt mureeni. Kahjuks otsustas minu lamp hääbuda ja kustuda ning selle tõttu lõpetasime sukeldumise plaanitust varem. Vahepeal oli hakanud müristama ja välku lööma. See oli omamoodi kogemus, vaadata eemal sähvivat välku ja ise olla vannisoojas vees. 

Viies päev

Teine sukeldumise päev oli rahulikum. Kaks sukeldumist. Esimene King Cruiser vrakk, mis on katamaraani tüüpi suur laev. Teine sukeldumine oli Anemone Reef, mille nimi reedab, mida seal kohata võis. Nägime lisaks anomone dele ka lõvikalu ja skorpionkala ning erinevas suuruses mureene. Mõned neist alles väga pisikesed.

Sukeldumispäevad lõpetamiseks külastasime kohalikku sauna ja sõime suurepärast einet Phuketi kalaturu juures. Sauna puhul on tegemist aurusaunaga, mille auru on lisatud erinevaid taimi. Puhkealal puuduvad seinad ja peakohal on ainult katus. Kohapeal antakse käterätik ja teine rätik, mille saab endale ümber siduda. Muidu saun nagu saun ikka. Väga mõnus. Kolme inimese arve koos 5 õllega oli 600 bahti.

Õhtusöök oli omamoodi kogemus. Eriliseks tegi selle võimalus osta ise erinevaid mereande ja kala ning siis lasta see ära teha kohe seal samas asuvas restoranis. Mereandidest oli valikus praktiliselt kõike: kalad, kalmaar, krevetid, erinevad karbid ja teod. Üks parimaid mereanni õhtusööke, mida olen kogenud.

Kuues päev

Jäime veel üheks päevaks Phuketi, et minna kalale. Kui hommikul tundus, et päev tuleb täiesti kalavaene, siis peale lõunat õnn pöördus. Saime mitu tuunikala ja lõpuks tagasiteel jäi trollides konksu otsa ka c' 4 kg barrakuuda. Enamus päevast veetsime Ko Racha Yai saare juures. Kogu kogemuse tegi huvitavaks ja ka väga väsitavaks rahvusvaheline seltskond. Esindatud olid rahvused Baikalist Kanadani. Merelt naastes panime oma rohelisele kapsaussile hääled sisse ja liikusime tagasi Krabile. Sel korral otsustasime teha seda väikese ringiga ja sõita mööda mägiteed. See kujunes parajaks ralliks ja kurvide võtmiseks.

Jätkub...