Minu jaoks on saanud selgeks järgnev:
- küülik on väga uudishimulik, talle meeldib kõike uurida ja igale poole ronida
- minu küülik on õpetatud kenasti potil käima, kuid kujutan ette, kui seda ei õpeta, siis jääb temast kena pruunide pärlite rada järele
- küülik ei sobi kindlasti väikestele lastele, tegemist ei ole süleloomaga
- minu oma on kindlasti iseloomuga, kui preilit ei tohi tülitada, siis ta annab urisedes sellest märku
- juhtmed on puutumata jäänud, see aga on arvatavasti ka kasvatuse ja individuaalse iseloomu küsimus
- küülikule meeldib väga vabalt ringi kalpsata, samas võib ta ka tunde lihtsalt paigal istuda
- porgand ja õun lähevad alati kaubaks
Uudishimu ja ronimine viis meil ka väikese õnnetuseni. Kogemata läks katki üks jalaga küünlahoidja. Preilit ei saa siin süüdistada, hoopis mina oleks pidanud olema targem ja selle ninaulatusest kaugemale panema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar