teisipäev, 26. november 2013

1/52

Lumi langes
kattis külmast kanged
porilombid

*1 haiku (4+6+4) 1 kord nädalas järgmised 52 nädalat*

esmaspäev, 25. november 2013

Valge lindi päev

Sass Hennolt ilmus väikese vahega kaks artiklit naiste vastu suundatud vägivallast seoses tänase ülemaailmse valge lindi päevaga.

"Naistevastase vägivalla elukaar" Sirbis ja

"Kohtumine kurjusega" Postimehes

Kaks artiklit, mis on kirjutatud täiesti erinevas võtmes. Mõlemad mõtlemapanevad. Üks leebemas toonis, teine brutaalselt ausa kirjeldusega. Minu jaoks tõestas Sass Henno veel kord oma oskust hästi kirjutada.

"Et anda ühiskonnale edasi selge sõnum: me teeme naiste vastu suunatud vägivallale lõpu.
Sest ainult nii katkeb see valus ahel, mis kandub edasi meie poegadele ja tütardele." Sass Henno

reede, 15. november 2013

Happify vol 2

Jätkuks oktoobri postitusele. Ma leian, et praktilised ülesanded, mis nõuavad kirjutamist ja oma mõtete sõnastamist, on tegelikult head. Need panevad mõtlema näiteks, et mille eest ma oma elus siis tegelikult tänulik olen või millal ma viimati midagi sellist tegin, millest ma rõõmu tundsin. 
 
 
Samas nende jagamine, kommenteerimine ja laikimine ei ole endiselt minu teema. Mängude osas olen jätkuvalt arvamusel, et need on primitiivsed. 
 
Teaduse rubriigis on nimetatud 5 alustala, millele ülesanded baseeruvad: naudi, täna, pürgi, anna, tunne kaasa.
 
Need on head märksõnad, mida võiks kasutada igapäevaselt. Leida aega nautida ja tegeleda sellega, mis meeldib. Olla tänulik. Kõik ei ole alati halvasti, midagi head leidub ka kõige hallimas päevas. Selle hea eest saabki tänulik olla. Püüelda oma unistuste ja soovide teostumise poole. Kui mõelda ja unistada tunnustatud kokaks saamisest, kuid mitte kunagi selles suunas sammu astuda (kooli minna, kokaraamatuid lugeda jne), siis arvatavasti see unistus ei saagi kunagi teoks. Nii on ka teiste muutustega elus. Andmine ei ole vaid materiaalne vaid ka tähelepanu ja positiivne suhtlemine käib selle alla. Kaasa tundmine aga tähendab minu jaoks võimet asetada ennast aeg-ajalt teiste olukorda. See ei tähenda kellegi haletsemist.
 
Huvitav, mis juhtuks, kui kõik inimesed otsustaksid ühel päeval, et nad on õnnelikud just siin ja praegu. Lihtsalt otsustaksid selle ära ja kõik.

teisipäev, 12. november 2013

Contemplation

Real change starts with a change in how you see your life and its possibilities
 

esmaspäev, 11. november 2013

Veini Äpp

Avastasin Veini Äpp' i ja leian, et see on päris hea abimees kohalikus kaubandusvõrgus pakutavates veinides orienteerumiseks. Väga mugav kasutada ka näiteks poes riiuli ees seistes. Veinid on grupeeritud ning varustatud pildi, iseloomustuse ja muu infoga.



teisipäev, 5. november 2013

Piirilinnas

Juba nädal enne oli vaikselt tunda, et tervis ei ole päris korras. Päeva jagu enne lendu lõi aga nohu siis lõpuks korralikult välja. Hea ajastus. Üle 20 tunnise reisimise muutis see üsna ebamugavaks. Samuti olid esimesed päevad tänu tervisele ja ajavahele väga väsitavad.

Esimesel hommikul tervitas meid hotellis tuletõrje alarm. 6.30 kohaliku aja järgi hakkas järsku selline huilgamine. Välja liikudes selgus, et hotell siiski ei põle ja sireenist hoolimata jätkati rahulikult oma tavapäraste tegevustega. Lõpuks tuli keegi ja lülitas alarmi ka välja.
 
El Paso kontorisse jõudes selgus, et seal on ka väike ikaldus. Nimelt vingugaasi (CO) näitajad olid liiga kõrged. Pool päeva jooksid seal inimesed mõõdikutega ringi ja enamus inimesi saadeti koju.
 
Söögist
Portsjonid on suured ja juba eelmisest korrast oli näha, et ma jaksan süüa ära umbes poole. Seega tundsin ma ennast pidevalt veidi süüdi, et ma raiskan toitu. Ainuke kord, kus ma tundsin, et kõik on täiesti tipp-topp oli ühes mereandide restoranis, kus sõin grillitud krevette riisiga. Portsjon oli paigas ja maitsed samuti.

Siin mõned stiilinäited:








 
El Paso
Päikeselinnaks ristitud El Paso´l on ka pilvisemaid päevi. Teisipäev ja kolmapäev osutusidki nendeks. Kolmapäeval sadas isegi vihma, seda pidi El Pasos ja Juarezes vaid loetud päevad aastas juhtuma. Eestlased toovad ikka reisides vihma kaasa, meile kohe ei meeldi, et teistel võivad olla paremad ilmad kui meil :) Soe oli siiski jätkuvalt ja see oli positiivne. Kuigi ka seal hakkas saabuma sügis, sest hommikused temperatuurid olid kaheksa kuni kümme kraadi, mis päevaks tõusid üle kahekümne.
El Paso ise on madalate majadega mägede vahele ära hajutatud linn. Õhtul kaugusesse vaadates ei paista tuledele lõppu tulevat, sest El Paso läheb sujuvalt üle Juarez´eks.  El Pasos elab 600-700 000 inimest, Juarezes aga 1,5 miljonit.
 
 
Juarez
Silla ületamine läks mõlemal Juareze külastamise päeval suhteliselt kiiresti. Veidi kauem tuli oodata vaid teisel päeval El Pasosse tagasi sõites, kui tuli teha check-out ja sild, mida ületasime oli rahvarohkem. Piiri ületamiseks on linnade vahel mitmed sillad. Osad neist on tasuta sillad, need on alati üle koormatud. Siis on sillad, mis on nii autodele kui jalakäijatele tasulised, need on vähem koormatud. Lisaks on tihedatele ületajatele olemas ka nii nimetatud kiired read, mis peaks tagama eriti kiire ületuse. Esimese Juareze päeva õhtul üle silla tagasi USAsse kõndida oli minu jaoks teistsugune kogemus. Liikuda nagu kahe maailma vahel. Ma ei ole varem seda tundnud teiste piiriületuste puhul. Siin aga on see väga ilmekas, sest ülevalt sillalt avaneb vaade ees olevale El Pasole ja tagasi vaadates on näha Juarezt.
Juarezes sai mulle osaks minu elu esimene hispaania keelne arstikülastus. Kuna kodust kaasa tulnud nohu kõrvale tekkis ka päris piinav köha ja Juareze tehases on olemas kohapeal arst, siis arvasid kõik, kes mu köha kuulsid, et ma peaksin arstile ennast näitama. Arst vaatas kurku ja kõrvu, küsis tõlgiks võetud kolleegi abil, et kas mul on allergiaid ja mida ma praegu võtan. Allergiad pidavat seal suur teema olema, sest õhk on väga kuiv ja tolmune. Näitasin talle kodust kaasa tulnud ravimid ette, mille peale ta ütles, et jätkaku ma nendega ning andis mulle lisaks üha allergia ravimi turse leevendamiseks. Neljapäevaks oli mul inimese tunne tagasi, sest tervis oli parem ja ajavahe ei andnud enam ka tunda.
Lisaks üks huvitav tähelepanek. Nimelt peale lõunat oli tualettruum täis hambaid pesevaid inimesi. See pidi olema täiesti tavaline komme, et Mehhikos pestakse peale igat söögikorda hambaid ja tublimad kasutavad ka hambaniiti.
 
Nädal ise läks lennates nagu sellistel puhkudel ikka.