Banaanikeeks maisijahuga

Mida teha, kui banaanid on juba pealt plekilised ja üle küpsenud. Lihtsalt ära viskamise vältimiseks avastasin hea ja lihtsa keeksi retsepti. Nisujahu asendasin sel korral maisijahuga. Piima võib asendada kookospiimaga, nii on algses retseptis samuti soovitatud.

2 suurt muna

100g suhkrut

200g maisijahu

2tl küpsetuspulbrit

200g hästi küpset banaani (umbes 2 keskmist banaani)

1dl piima

Kloppisin munad suhkruga kergelt vahule. Segasin jahu  ja küpsetuspulbri omavahel. Purustasin banaanid kahvliga ja lisasin piima. Segasin muna-suhkru ja jahusegu vaheldumisi banaanisegu juurde.

Küpsetasin 175 kraadi juures 60 min. Küpsust tasub kontrollida puutikuga. Kui keeks pole seest küpse, siis vajub see jahtudes lössi ja sisu jääb nätske.

Algne retsept pärineb SIIT.

Sarjast "järeleproovitud retseptid"

Küpsisetort

200 g Savoiardi (ladyfingers) küpsiseid

200 g vahukoort

150 g maitsestamata toorjuustu

100 g šokolaadi (Bitter 70%)

3 spl suhkrut

1 tl vanilli ekstrakti

Kaunistuseks viigimarju

Vahustasin vahukoore suhkru ja vanilli ekstraktiga. Seejärel segasin mikseriga sinna hulka toasooja toorjuustu supilusikas haaval. Sulatasin šokolaadi.

Ladusin ühe kihi küpsiseid kandilisse vormi. Katsin vahukoore-toorjuustu seguga. Vajutasin teise kihi küpsiseid sinna peale. Sulatatud šokolaadi tilgutasin küpsiste peale ja kõige otsa asetasin viigimarja tükid.

Sarjast "järeleproovitud retseptid"

Cupcakes

Cupcakes või nagu meil on neid hakatud tassikookideks kutsuma, on väga muffini sarnased. Erinevuseks pidi olema see, et tassikoogid kaunistatakse pealt kreemiga ja samuti on nende või sisaldus veidi suurem. Kuigi tänapäeval on variatsioone vist tassikookidest ja muffinitest väga palju Retsept ise pärineb Toidutare lehelt. Seal on tassikookidest ka lähemalt räägitud.

Kokku saab 12 tk, täpselt ühe vormi jagu.

Koogid

2 muna

1dl suhkrut

1tl vanillisuhkrut

150g võid

3sl piima

220g nisujahu

1,5tl küpsetuspulbrit

2sl kartulitärklist

Mascarpone kreem

250g mascarponet

200ml vahukoort (algses retseptis 150ml)

1dl suhkrut

1tl vanilliekstrakti

Hakkisin või kuubikuteks ja panin koos piimaga potti väikesele tulele sulama. Vahustasin munad, suhkru ja vanillisuhkru kuni vaht jäi kohev. Segasin eraldi kokku jahu, küpsetuspulbri ja kartulitärklise.

Niristasin või-piima segu ettevaatlikult muna hulka pidevalt segades. Seejärel sõelusin ja segasin jahusegu tasaksesi muna-või segu sisse.

Sel korral lõikasin vormi pandavad paberid ise küpsetuspaberist, kuna muffinitega oli kurb kogemus, et poest ostetud õhuke paber kippus nende külge kinni jääma ja see tegi söömise ebamugavaks. Samas jääb küpsetuspaberitest lõigatud variandi puhul oht, et koogid jäävad veidi lapergused.

Täitsin vormid 2/3 ulatuses taignaga ja küpsetasin 175 kraadi juures 25 minutit, kuni koogid muutusid kuldpruuniks.

Tegelikult väga lihte ja kiire valmistada ning tulemus jääb õhuline ja maitsev.

Lasin jahtuda.

Segasin valmis kreemi. Vahustasin koore, suhkru ja vanilliekstrakti vahuks ja jätkasin vahustamist lisades supilusika kaupa kogu toasooja mascarpone.

Kasutasin tordipritsi, et kreem kookidele kanda. Kaunistasin punaste sõstardega, kuna neid on hetkel saada ja need lisavad ilusat värvi. Kaunistamisel ma usun võib rakendada vastavalt hooajale oma fantaasiat.

Sarjast "järeleproovitud retseptid".

Mustsõstra-kama smuuti

Smuutit saab teha mitut moodi, kuid minu jaoks oli huvitav avastus hapupiimajook, mida selleks kasutada.

300ml hapupiimajooki (mina valisin Haps vaarika maitselise variandi)
100g mustsõstraid
70g kama
1spl mett

Kallasin kõik koostisosad blenderisse ja tegin ühtlaseks seguks.

Mee võib ära jätta, aga siis jääb tulemus hapukam. Kama hulka saab vastavalt soovile samuti vähendada, kui ei meeldi tummine smuuti. Üldiselt soovitangi koostisosade koguseid vastavalt enda maitsele katsetada ja muuta.

Jagub kahte väiksemasse klaasi või siis ühte suurde.

Sarjast "järeleproovitud retseptid"

Hurghada ja Luxor

Hurghada on räpasem ja lohakam kui Sharm El Sheikh, aga odavam. Ilm on seal tuulisem. Inimesed ikka samasugused. Kuna turiste oli vähe, siis proovisid ikka kõik oma kaupa müüa. Samas kui nendega silmsidet ei tekita, siis jätavad nad üsna pea su rahule. Seal kandis on väga ilus koht El Gouna, mis on hoopis midagi muud kui tavapärane Egiptus. See on ehitatud Veneetsiale sarnaselt kanalite ja sildadega ning on väga puhas ja hoolitsetud. Tegemist ka surfarite poolt valitud sihtkohaga. Tegime ühel pealelõunal sõidu sinna ja jalutasime kohalikus sadamas. Hurghadast umbes 30-40 minutilise sõidu kaugusel. Teine kaunis koht Hurghada läheduses on Sahl Hasheesh, mis jääb umbes 15-20 minutilise sõidu kaugusele.

Olles esimest korda Luxorile nii lähedal, tekkis juba varakult otsus, et tahan kindlasti sel ära käija. Hurghadast on Luxorisse umbes 250 km. Reis hakkas peale juba varahommikul kella nelja ajal ja lõppes alles õhtul kell kümme. Siis jõudsime lõpuks tagasi hotelli. Seega pikk päev, aga täiesti oma aega väärt. Niiluse äär ja sealsed linnad näevad välja hoopis teistsugused kui kuurortpiirkonnad. Loodus on roheline ja lopsakas. Põldudel kasvatatakse vilja ja köögivilju. Vilja lõigati peamiselt sirbiga ja seoti kimpudeks. Eestis tehti nii ehk 100 aastat tagasi. Turiste väiksemates linnades ei paista palju liikuvat, sest kohalikud uudistasid meid sama palju kui meie neid.

Esimene peatus oli Kuningate orus, kus  pildistada ei lubatud. Samas polnud seal ka palju vaadata. Maa pealt tegelikult ei hooma, mis maa sees kõik võib leiduda. Ühte kambrisse sai ka sisse, kuid see suurt muljet ei jätnud. Samas piirkonnas olev Hatseptsutile püstitatud tempel avaldas oluliselt rohkem muljet. Hieroglüüfid seintel ja suured kujud sissepääsu juures. Kui mõelda nende vanuse peale, siis on uskumatu küll.

Karnaki tempel oli kõige võimsam elamus. Tohutud müürid, kõrged ja jämedad sambad ning obeliskid. Uskumatu on see, kuidas kivist kamakad üksteise otsa laoti. Kuidas hiiglaslikud kujud kivist välja vooliti. Ka seal olid seinad kaetud kirjade ja joonistustega. Karnaki templis võis ennast tunda tõeliselt väiksena. Kõik ümbritsev oli massiivne ja vana. Milline see tempel siis veel oma hiilgeaegadel võis välja näha, seda võib vaid proovida ette kujutada. Just selleks, et kogeda Egiptuse mitmekülgsust, tasub kindlasti Luxori sõit ette võtta.

Kuidas me Tais käisime 2

Seitsmes päev
Kuidagi on saamas juba väikest viisi traditsiooniks, et oma sünnipäeval olen reisil. Sel korral jäi see päev meie reisi keskpaika. Olles eelmisel õhtul tulnud pikemalt autosõidult Phuketist, võtsime päeva rahulikult. Läksime nädala alguses leitud randa (Centara Crand Beach Resort) Ao Nangi lõpus. Rannatasime pool päeva ja siis ostlesime, sõime tänavatoitu ja lõpuks vaatasime Ao Nangi promenaadi ääres päikseseloojangut. Hästi rahulik päev. Mõnus oli see, et ujud soojas soolases vannivees ja siis hakkab taevast sadama vihama, mis on samuti soe.

Kaheksas ja üheksas päev

Varajane äratus ja jälle autosse, et sõita tagasi  Phuketi suunas. Järgnevad päevad pidime veetma troopilises vihmametsas. Enne aga tegime põike Bondi saarele, kus filmiti "Mees kuldse relvaga". Kohtusime Jensiga Bondi tripi algust tähistavate väravate juures. Istusime kõik koos long-tail paati ja asusime kõrvulukustava mürina saatel teele. Tõus oli alles algamas ja paljud kohad olid veel väga madalad. Teel Bondi saare poole astusime läbi Koh Panyee külast. Tegemist on moslemitest rändrahva külaga, kus alkohol on keelatud ja kogu elu elatakse vaiade peal olevates majades. Pisikesel maalapil on ainult mošee ja surnuaed.Nad on harjunud sellega, et turistid tulevad neid vaatama. Hommikul oli veel rahulik, kuid päeval pidi olema seal päris korralikult turiste. Vaatasime kohalikku lasteaeda ja kooli ning jalutasime vaiade peal olevatel külatänavatel.

Bondi saare vaatamisväärsus on kaljurahn, mida nimetatakse kohalike poolt "naelaks". Kuigi olime varajased, siis turiste oli juba päris palju, kuid siiski õnnestus saada mõned ülesvõtted ka ilma inimesteta. Hiljem filmi vaatates tuli kõik tuttav ette. See on huvitav, kuidas üks film võib mingit kohta muuta ja sellele tähenduse anda. Igal aastal reisivad sinna suured hordid rahvast, et lihtsalt seda väikest kaljut vaadata. Soovitan kindlasti hommikust külastust, siis on vaiksem ja rahvast vähem. Saarele jõudes tuleb lunastada ka pilet, hinda hetkel öelda ei oska.

Sealt edasi liikusime aga tõelise sihtkoha poole. Ees ootas öö ja päev troopilises vihmametsas Cheow Lan’i järvel Khao Sok’i rahvuspargis (tripi täpsemat kirjeldust saab lugeda SIIT). Jõgi ujutati 80ndatel tammi abil üle ja nüüd on tekkinud suur mageveega järv. Vee alla jäi metsa ja isegi üks küla. 

Ööbisimegi ujuvates bungalow´tes selle sama järve peal. Ööbimiskohta sõites sadas vihma, kuid kohale jõudes tervitas meid topelt vikerkaar. Kõik seal on väga rahulik ja lihtne. Elektrit antakse õhtul paariks tunniks ja seda aega kasutati peamiselt mobiilide laadimiseks. Samas puudus seal täielikult levi ja seega ei rikkunud ükski helin seal valitsevat rahu. Järgmisel hommikul sõime hommikust ja asusime teele džunglisse, et mõned head tunnid matkata. Kõige suurema elamuse pakkus koopa läbimine pilkases pimeduses, valgust heitsid ainult meie grupi pealambid. Kohati oli vesi isegi nii kõrge, et mul tuli lõuga tõsta või siis suisa ujuma hakata. Phuketile reisides soovitan uurida ja juba varakult edale Jensiga üks tripp broneerida. Väga super elamus.

Kümnes päev

Jõudsime eelmisel õhtul Krabile tagasi ja otsustasime võtta vabamalt ja vaadata naabruskonnas lihtsalt ringi. Valik jäi Emerald Pool nimelise koha peale. Esimene nii öelda bassein oli rahvast paksult täis ja ei näinud välja väga puhas. Matkates veidi edasi oli Blue Pool, mille vesi oli täiesti sini-sinine. Ujuda seal ei tohtinud, seega oli see ka vist paremini säilinud. Koht paistis olevat populaarne just kohalike seas.

Üheteistkümnes ja kaheteistkümnes päev

Meie hotelli perenaine organiseeris meile juhiga long-tail paadi päevaks (seda 2000 bahti eest), et teha privaatne Hong Island tuur. Kõigepealt vaatasime laguuni, kuhu saab sisse ainult tõusu ajal. Mõõnaga on ümmargune kaljudega ääristatud laguun praktiliselt veest tühi. Sealt edasi viis juht meid Koh Hongi saarele ja sinna jäime paariks tunniks. 

Liiv oli seal hele ja puhas. Snorgeldades küll väga midagi vaadata ei olnud. Elamuse pakkus üks varaan, kes oli koju tulemisega hiljaks jäänud. Ta ujus kalda äärde ja siis võttis tükk aega hoogu, et metsa poole liikuma hakata.

Tegime erinevatele saarestiku paikadele ringi peale. Huvitav oli vaadata, kuidas aeg-ajalt puudega kaetud kaljude peegeldus maalib vee täiesti roheliseks. Mangroovid on huvitavad taimed, need kasvavad soolases vees. Varem olen mangroovi salu näinud Egiptuses. Tais on mangroove igal pool. Nad kukutavad või õigemini tulistavad justkui vindiga oma noolekujulise seemne mudasse ja sealt hakkavad sirguma pisikesed uued mangroovid. Hong Islandi laguun oli pisikesi mangroove täis.

Järgmiseks päevaks leppis mu kaaslane juba ise kokku privaatse kalastusretke (2500 bahti) sama juhi ja paadiga.

Kolmeteistkümnes päev

Viimane päev enne kojusõitu. Ainuke päev, mil sadas hommikust saati. Hotellis konutamise  asemels sõitsime Wat Thum Sua templi juurde ja ronisime 1237 astet üles mäe otsa. Ütleme nii, et võttis võhmale, aga vaade oli seda väärt. Alla tulles tuli meile poolel teel vastu üks naine, kellel oli sülekotis imik ning käeotsas 2-3 aastane laps. Vat see on kangelasema. Mul andis ainult ennast nendest treppidest üles vedada. Kahe lapsega poleks ma seda kunagi ette võtnudki.

Sealt edasi tuli juba kojusõit. Rendiauto üleandmine läks kenasti. Lend ongi vist kõige tüütum selle juures, sest see kestab c' 11 tundi, aga saab hakkama. Kui võimalus avaneb, siis kindlasti tagasi.

Kino mõtted - veebruar

Rikutud reeglid/Misconduct

Huvitavad näitlejad on ainuke pluss selle filmi juures. Pani isegi imestama, et sellise seltskonnaga oli suudetud teha nii igav film. Puudub igasugune pinge, kõik räägitakse vaatajale juba varakult ette. Ei mingit üllatust, ei mingit põnevust.

IMDb

3/10

Kaader filmist

Ole tervitatud, Caesar!/Hail, Caesar!

Taas nimekiri tuntud ja tunnustatud näitlejaid. Kerge ja humoorikas linateos, mille mõistmiseks oleks ehk vaja rohkem tunda filmitööstuse ajalugu. Õnneks on sees ka väike kriminaalne moment.

IMDb

5/10

Kaader filmist

Kino mõtted - jaanuar

The Hateful Eight / Vihane kaheksa

Quentin Tarantino ei peta, ei tee asju üle jala ja ei tee allahindlust detailides. Hindan alati tema oskust lugu jutustada ja leida erinevaid võttenurki.Sel korral hoiab Tarantiono ennast peaaegu pool filmi tagasi. Rõhk on dialoogidel ja tegelaste olemuse vaiksel avamisel, kõik on võib isegi öelda liiga rafineeritud. See siiski ei jää nii. Ühel hetkel saab tagasihoidlikus otsa ja veri hakkab lendama. Minni Minki elutöö ja uhkus, tema pisike pudupood, muutub kahtluste, vastasseisude ja veriste sündmuste tallermaaks. Ometi on Tarantinol oskus vürtsitada võikad ja koledat stseenid huumoriga nii, et veri jääb tegelikult tahaplaanile. Kui kõigil teistel karakteritel oli mingi kiiks või iseärasus, siis Channing Tatum oli minu meelest liiga silutud ja ilus selle osa jaoks ning selle tõttu asetus halvasti kogu kooslusesse.

IMDb

8/10

The Revenant / Mees, kes jäi ellu

Alejandro G. Iñárritu omab vaieldamatult huvitavat ja eristuvat käekirja. Väga meeldisid detailid, kaameratöö ja võttenurgad. Kindlasti kinos vaadates annab suurema elamuse, kui väikeselt ekraanilt. Leonardio DiCaprio ja Tom Hardy mõlemad tegid tugevad sooritused. Tom Hardy üllatas positiivselt juba teist korda. Kui nuriseda, siis seda saaks teha minu meelest kahes punktis. Esiteks peategelase ellujäämise võimalus selliste haavadega, sellisel teekonnal (jääkülmas jões ujudes). Teiseks filmi pikkus, vahepeal hakkas tähelepanu hajuma. Kuigi nii selle filmi kui Tarantino filmi puhul võis näha ühiseid jooni nagu lumi, veri ja karmid olud. Siis tegelikult neid filme otseselt võrrelda ei anna. Üks on täis huumorit ja satiiri, teine näitab karmi ja võigast reaalsust.

IMDb

10/10