Kõue mõis on maaliline väike mõis Kose kandis ja jääb Tallinnast umbes 40-50 minutilise sõidu kaugusele. Koht ise on ilus ja ideaalne antud etenduse jaoks. Etenduse algusajaks oli järele andnud ka päevane leitsak, mis asendus nauditava soojusega. Meeleolu jaanipäeva õhtuks ja ööks oli loodud.
"Preili Julie" üllatas mind oma mitmekesisusega. Tants ja trall vaheldumisi süngusega, enesekindlus vaheldumisi alandlikusega, rõõm vaheldumisi kurbusega. Kersti Heinloo (Julie), Andres Mähar (Jean) ja Kati Ong (Kristin) näitasid igaüks oma rollides meisterlikkust ja mängisid välja karakterite mitmekülgsuse.
Ühest küljest tugevaks kasvatatud preili Julie on tegelikult haavatav. Ta mässib ennast aina sügavamale ja ainus pääsetee näib põgenemine. Ta teab, et kõigel on hind, kuid lootus jääb.
Tallipoiss Jeani on kasvatatud alluma ja alandlik olema, kuid temas tõstab pead järsk ja jõuline mees, kes soovib endale nõuda paremat kohta siin elus. Rikkaks saamise nimel on ta võimeline minema kaugele. Ta on salakaval, kuid samas ka arg. Tema alandlikkus teenib mõlemat vastavalt vajadusele.
Teenijatüdruk Kristin on kolmest kõige kainema mõtlemisega. Ta teab oma kohta ja ei lange sellest madalamale ning ei oma ka suuri illusioone tõusta kõrgemale. Ta usub lunastusse.
Tallipoiss Jeani on kasvatatud alluma ja alandlik olema, kuid temas tõstab pead järsk ja jõuline mees, kes soovib endale nõuda paremat kohta siin elus. Rikkaks saamise nimel on ta võimeline minema kaugele. Ta on salakaval, kuid samas ka arg. Tema alandlikkus teenib mõlemat vastavalt vajadusele.
Teenijatüdruk Kristin on kolmest kõige kainema mõtlemisega. Ta teab oma kohta ja ei lange sellest madalamale ning ei oma ka suuri illusioone tõusta kõrgemale. Ta usub lunastusse.
Lavastaja Roman Baskin näitab taas oskust valida suvelavastus, mis pakub meelelahutust kuid samas paneb mõtlema. Midagi peab jääma kripeldama, sest kui seda tunnet ei ole peale etendust, siis ei ole laval nähtu ka puudutanud.
